Kust tuleb Devin?

Kindlasti on Devini vee fännid selle vastu huvi tundnud algusest peale. Teada on, et see tuleb 700m sügavusest Devin Sondazh 5 nimelisest allikast ja jõuab maapinnale temperatuuril +44C. Tegutsedes üle aasta maaletooja juures tootejuhina, on vee päritolu paratamatult mind ja minu elukaaslast Tarmot huvitama hakanud. Oleme ju sellest ajast saadik Devini vee suured fännid.


Tuleb tunnistada, et tee Devini linnakesse oli pikk ja keeruline. Teekond sai alguses pealinnast Sofiast kuhu me Tarmoga olime töökohustuste tõttu jõudnud. Mõte sõita linnast 200km kaugusele mägedesse oli iseenesest mõistetav ja nii see teekond alguse sai.

Tee, mis viib Rhodope mäestikku

Bulgaaria mäestikud on imetlust väärt. Mõlemad olime ka varem mägedes käinud kuid midagi nii ilusat ei mäletanud. Juba lennuki aknast nägin neid ilusaid rohelisi mägesid mägede taga ning kohapeal oli kõik veel ilusam. Mägedes sõites tuli paratamatult mõttesse muinasjutt "Seitsme maa ja mere taga" ja, et Bulgaaria justkui olekski see maa seal seitsme maa ja mere taga.

Rhodope mäestik - ja kohapeal on veel kõik mitu korda ilusam

Kogu teekonnast oli 70km käänuline ja pikk, ilma suuremate tõusudeta ning läbis mitmeid külasid. Külaelu mägedes paistis ootuspäraselt vaikne ja rahulik. Inimesed toimetasid vaikselt oma asjadega ja jalutasid igavusest tänavate vahel nagu paljudes teisteski maailma külades. Küll aga, polnud seal midagi harukordset vankri ette rakendatud hobustega liiklemine ja lehmad sõiduteel, kes aasalt kodupoole jalutasid. Muide mõnel neist ei olnud isegi karjapoissi - intelligentsed lehmad mõtlesime meie!


Devin ise, võrreldes teepeale jäänud küladega, oli täitsa suur. Oma 7000 elanikuga väikelinn Rhodope mäestikes Kreeka piiri lähedal on omamoodi ilus koht. Majad mäekülgedel ja taustaks veel kõrgemad mäed. Lameda maastikuga Eestist pärit inimesele täielik imedemaa! Enne linnakese uudistamist sõitsime läbi tehasest, mille kaudu siis vesi meieni jõuab. Tehases meil kohtumisi kokku ei olnud lepitud kuna tegu polnud ametliku visiidiga vaid sportlik huvi vee päritolu kohta. Küll aga saime targemaks turvamehe kutsutud töömeestega suheldes. Muide viiest mehest keegi ei rääkinud meiega inglise keelt ja vaid üks neist rääkis vene keelt. Turvamees ise oskas meiega ainult bulgaaria keeles rääkida. Saime nendega vene keeles paar sõna vahetada.

Devin AD tehase külastus ja all vasakul pilt tavapärasest kohvikuterassist Bulgaarias

Muide vett on villitud pudelitesse juba rohkem kui 25 aastat. Enne seda käisid kohalikud elanikud ise mäe otsas allikavett toomas nagu muistsel ajal kunagi. Enam aga turiste ja kohalikke allika juurde ei lubata, et Devin AD saaks kontrolli hoida vee puhtuse ja kvaliteedi üle. Vesi purskab maapinnale 140 l/sekundis (see fakt oli ka meie jaoks täiesti uus ja huvitav), mis toob endaga kaasa Devini vees sisalduvad mineraalid ja vee kvaliteedi suhtes teostatakse laboris tihedat kontrolli. Viisakusest tõi turvamees meile Devini vett ja jätkus meie teekond Devini linna.

Devini linnake

Devini linnakeses on kõik olemas: poekesed, kohvikud, SPA jm linnaelanikele vajalikud asutused. SPA-sse me ei jõudnud kuid kuuldavasti olevat see nagu meie Värska sanatoorium - võimalik supelda Devini vees ja mõnuleda vannis. Jalutanud Devini linnakeses jalakäiate tänaval ja natuke kaugemalgi, tuli hakata edasi liikuma, et jõuda enne pimedat ajaloolisse linna Plovdivisse. Sinna me muidugi enne pimedat ei jõudnud kuna tee tagasi oli samamoodi pikk ja käänuline :)




Devin Eesti